語言:
語發中心 - 原住民族語言研究發展中心
(14-1)a.

ma’amadhelraine dhona’i takelrakelrange ta’olro lroolai.

我討厭那個打狗的小孩。

(14-1)b.

madhalamelrao dhona’i takaecelrange molrae.

我喜歡那個黑色布料。

(14-2)a.

…’ina’i taovalrisinga aolrolai ka olriho’okai ka ’oponoho vaha.

…至於現在的小孩,他們不會講萬山話

(14-2)c.

okanenganai ana aamecaenomi mairange.

我們已經吃了你們帶來的地瓜。

(14-2)e.

ma’adhaili ’ina’i taoa(a)enai tasolasolatae.

我們去的學校很遠。

(14-3)a.

…’ina’i taovalrisinga aolrolai ka olriho’okai ka ’oponoho vaha.

…至於現在的小孩,他們不會講萬山話。

(14-3)b.

ceela ’ina’i aolrolai taovalrisinga...

(你)看現在的小孩…

(14-4)a.

dhona takakocingai kipingi...

那些昂貴的衣服…

(14-4)b.

kilangalraenai kipingi.

我們不(能)買的衣服。

(14-4)c.

dhona takakocingai kipingi kilangalraenai.

那些我們不(能)買的昂貴衣服。

(14-8)a.

ona’i akikanenali, maava’i ’i dhipolo.

我還沒吃之前, Dhipolo 已經來了。

(14-9)a.

ona’i apakakanengali, maava’i ’i dhipolo.

我吃了之後, Dhipolo (才)來。

(14-9)b.

ona’i alrepengengali kone, maava’i ’i dhipolo.

我吃完之後, Dhipolo (才)來。

(14-9)c.

ona’i a-kane-nga-li, maava’i ’i dhipolo.

我吃了之後, Dhipolo (才)來。

(14-10)a.

ona’i akaneli, maava’i ’i dhipolo.

我還在吃飯時, Dhipolo (就)來了。

(14-10)b.

ona’i akaneli, maava’i ’i dhipolo.

我還在吃飯時, Dhipolo (就)來了。

(14-11)a.

aki’acakelaenali omikilrao taipake ’adhidhapae.

我還沒結婚前,我就在台北工作。

(14-11)c.

ki’acakelaenali amooalrao taipake ’adhidhapae.

我在結婚之前,會去台北工作。

(14-12)a.

ona’i atamakoni, odhaacelrao.

他抽煙的時候,我就走。

(14-12)b.

akaneli va’oro, ni’oelre’engalrao.

我吃飯時,差一點噎到。

(14-13)a.

adhaaceli moa ooma, oamecengalrao ’aodholro’o.

我(只要)去田地時,(就會)帶便當。

(14-13)c.

lo dhoaceli moa ooma, oamecengalrao ’aodholro’o.

我如果去田地,我就會帶便當。

(14-14)a.

atopatilaili sivarange ’a, ma’atikanekanelrao, ’api’oo’adhiae.

剛開始懷孕時,我吃很少,會想吐。

(14-14)b.

dhona’i akaava’ingadha ’aomo, mani alra ’ica’oca’o ’ina vahanai ’oponoho la talilraolraodho.

日本人來時,他們(開始)學習我們的語言和屏東縣的語言。

(14-15)a.

“lo moata dhona, amoka’etemita” mani ia.

他們說:「如果我們去,我們就會死。」

(14-15)b.

olo kilriho’odha solate ka polringaokadha.

如果他不會寫字,沒有關係。

(14-15)c.

“alo moata dhoona’i, alo ovelreni madhao acilai, amodhako’isimite olodho” mani ia.

他們說:「如果我們颱風期到那裡,又碰到淹水,我們(的部落)就會被 沖走。」

(14-18)a.

lo dhoaceli moa ooma, oamecengalrao ’aodholro’o.

我(每一次)去田地,都會帶便當。

(14-18)b.

lo dhoaceli moa ooma, oamecengalrao ’aodholro’o.

我如果去田地,我會帶便當。

(14-19)a.

lo ma’olilionai elreelreeli ’a “’alikimita vavangelae” omia dhoma....

當我和同輩討論時,有些(人)說:「咱們是從Vavangelae(來的)」…

(14-19)b.

lo makakanengadha mani ’iase palrapalradha...

(每一次)他吃完,他就會叫他的親戚…

(14-20)a.

lani ’ongolo vavaa, nikiomoomolraine.

假如他喝酒,我就不會吻他。

(14-20)b.

lani ki’ongolo vavaa, niomoomolraine.

假如他不喝酒,我早會吻他了。

(14-21)a.

lo mikingaiae paiso amolangailrao dha’ane.

如果有錢,我會買房子。

(14-21)b.

lani ikiae paiso dhoonai nilangaingalrao dha’ane.

假如那時候有錢,我早就買房子了。

(14-22)a.

la cengeleline dhoonai nipato’ongalraine.

假如我那時候看到他,我早就跟他說了。

(14-23)a.

lanomi cengeline dhoonai nipato’ongalraine.

假如你們那時候看到他,你們早就跟他說了。

(14-23)b.

la cengeleline dhoonai nipato’ongalraine.

假如我那時候看到他,我早就跟他說了。

(14-24)a.

lani ikiae paiso dhoona’i nilangaingalrao dha’ane.

假如那時候有錢,我早就買房子了。

(14-24)b.

lanomi iki paiso dhoona’i nilangainganomi dha’ane.

假如那時候有錢,你們早就買房子了。

(14-25)a.

lako langai dha’ane, nikalavahelraimia’e.

假如你(那時候)買房子,我就會很羨慕你了。

(14-27)a.

nikidha’oloani, malrakasiae molatadhe.

雖然沒有下雨,但我不想出去。

(14-27)b.

niikianiae takadhalame amoka’acakelaekali ka dhoace.

雖然有人喜歡我,但我不會結婚離開家裡。