語言:
語發中心 - 原住民族語言研究發展中心
(13-1)

olriho’olrao okelrakelrangemi’ine takanao ’idha.

我知道你昨天打了 Takanao 了。

(13-2)a.

ocengelelraine akaneni va’oro.

我看著他吃飯了。

(13-2)b.

ocengelelraine lo koneni va’oro.

我(通常)看著他吃飯。

(13-3)

ooholraine paoa taipake.

我強迫他去台北。

(13-4)a.

olriho’olrao o’ongolonganomi vavaa.

我知道你們喝酒了。

(13-4)b.

marimorolrao olangaimo’o dhona solate.

我忘了你(已經)買了那本書了。

(13-4)c.

’aico’onolrao toramoro ka makocingai ca’emaeni.

我記得他病得很嚴重。

(13-4)d.

macelekerelrao topodhaolae dhona’i omoli.

我認為我祖父是對的。

(13-4)e.

tovalrelraimia’e amokataadhi’imo’o mia.

我相信你會好起來的。

(13-5)a.

olriho’olrao ’ongolo vavaa.

我會喝酒。

(13-5)b.

marimorolrao longai dhona solate.

我忘了買那本書了。

(13-6)a.

olriho’olrao oaviline lalakeni dhona titina.

我知道那位婦人帶她的小孩。

(13-6)b.

olriho’olrao ’iaviline lalakeni dhona titina.

我知道他的小孩被那位婦人帶了。

(13-7)a.

olriho’olrao odha’olo ’idha.

我知道昨天下雨了。

(13-7)b.

olriho’olrao amodha’olo lo’idha.

我知道明天會下雨。

(13-8)a.

olriho’olrao okanengamo’o veleveleni taotao.

我知道你已經吃了 Taotao 的香蕉了。

(13-8)b.

olriho’olrao okanenamo’o veleveleni taotao.

我知道你還在吃Taotao的香蕉。

(13-9)a.

olriho’ine maava’inga dhona ’avai.

他知道那女人已經來了。

(13-9)b.

olriho’ine dhona ’avai maava’inga.

他知道那女人已經來了。

(13-10)a.

olriho’ine ’itipitipinga dhona ’avai.

他知道那女人已經被打了。

(13-10)b.

olriho’ine dhona ’avai ’itipitipinga.

他知道那女人已經被打了。

(13-11)a.

olriho’olrao o’ongolonganomi vavaa.

我知道你們已經喝酒了。

(13-11)b.

olriho’olrainome o’ongolonganomi vavaa.

我知道你們已經喝酒了。

(13-12)a.

olriho’olrao okanenga mairange dhona ’avai.

我知道那個女人已經吃了地瓜了。

(13-13)a.

olriho’olrao ’idha okelrakelrangemi’ine takanao.

我知道昨天你打了 Takanao 了。

(13-13)b.

olriho’olrao okelrakelrangemi’ine takanao ’idha.

我知道你昨天打了 Takanao 了。

(13-14)a.

ocengelelraimia’e okanemo’o.

我看到你吃。

(13-14)b.

ocengelelraimia’e kone.

我看到你吃。

(13-15)a.

ocengelelraimia’e lo kone’o.

我(通常)看到他吃飯。

(13-15)b.

osialalralrao otovi ana lroolai.

我聽到那小孩哭了。

(13-15)c.

osialalralrao lo posaoni ana ’oponoho.

我聽到那小孩哭了。(小孩(通常)哭的時候,我(都)聽到)

(13-16)a.

ocengelelrao akaneni va’oro.

我(那時候)看到他吃飯。

(13-16)b.

ocengelelrao lo koneni va’oro.

我(通常)看到他吃飯。

(13-17)a.

ocengelelrao akaneni va’oro.

我看到他吃飯。

(13-17)b.

akaneni va’oro ocengelelrao.

他吃飯時,我看到他。

(13-18)a.

’ia’ohodholraine palangai dhona solate.

我答應讓他買書。

(13-18)b.

’ivahakaline pa’acakelaine dhipolo.

我不會讓他和 Dhipolo 結婚。

(13-18)c.

’ooholraine pakane dhona velevele.

我叫他吃香蕉。

(13-18)d.

pa’adhi’adhililraine palangolangoi.

我強迫他游泳。

(13-18)e.

’itovilraimia’e padhaacine.

我拜託你讓他走。

(13-19)

“’alikimita vavangelae” omia dhoma...

有人說:「我們來自 Vavangelae 。」

(13-20)a.

mani “la kaia’iae ana lamae.” “ia’e, omialrao ana” ia omiidhe.

「但是你確實這樣跟我說,朋友。」她回答說「是的,我這樣說」。

(13-20)b.

“imia! takane!” mia...

「來!咱們吃吧!」(他)說…。

(13-20)c.

mani “aloponai” mani ia dhona’i lalakedha.

然後他的小孩說:「我們去打獵」。

(13-21)a.

mani oa malra “naoamece lalakeli” mia.

然後他去拿(那朵花)想著:「我要帶回給我小孩。」

(13-21)b.

“nao-aha’a-nga” lo miamao...

如果有人想說:「我要煮飯…」

(13-22)a.

mani alriname pato’o, “ma’atakatakanomi” mia.

然後他們把我們(集合起來)說:「你們是親戚。」

(13-22)b.

o’iasine lalakeni titina, “ imia moa topoi la tacolo vavoi!” mia.

那位婦人叫她小孩說:「來生火,我們要殺山豬!」

(13-22)c.

taotao ’a “maava’ia’o loidhae?” mani iidhe dhipolo mani ’akovilridhe ’i dhipolo “lo ’idha” mia.

Taotao 問 Dhipolo :「你何時要來?」她回答說:「明天」。

(13-23)a.

mani “la kaia’iae ana lamae.” “ia’e, omialrao ana” ia omidhe.

「但是你確實這樣跟我說,朋友。」她回答說「是的,我這樣說」。

(13-23)b.

“ia’e, [amo-]lange’emita” ia omi mani....

她說:「好的,咱們就開始開墾」。