語言:
語發中心 - 原住民族語言研究發展中心
(14-1)a.

me’icunu kara (sua) niava musu nonoman?

你揹的東西會不會很重?(用背帶)

(14-1)b.

kipatʉsʉo marisʉ’ʉrʉ (sua) nikʉrʉa musu tarisi

用力拉你所握著的繩子!

(14-1)c.

maká’ʉna nguain rumariu’u, nakai sua tinaini kee sanapisapi ísua ia, ’acuu maká’ʉna musikarʉ na nguain tamna sapuarʉ.

她繼續撈魚,但是那被丟棄的木片,又再次的進入她的撈網。(節錄自附錄三:射日(14))

(14-2)a.

’esi nanu Cakʉrʉ sua nipapuciria Kanakanavu?

卡那卡那富所立的聚會所在哪裡?

(14-2)b.

’esi nanu sua nipapuciria Cakʉrʉ Kanakanavu?

卡那卡那富所立的聚會所在哪裡?

(14-3)a.

nívatu cu nimara sinatʉ maku cau.

拿走我的書的人來了。

(14-3)b.

’esi uru’urʉʉn tee cuma maku ’aramʉ tia vʉʉn kicaucaua maku.

我爸爸他們在肢解要分送給我親戚的肉。

(14-3)c.

cau miana ’esiin páriku marʉkurakurapʉ ia, pangarʉ sua siarupaca ni mupana’ʉ.

以前的人若在追逐動物時,他們用來射的是矛。

(14-4)a.

miaa upitu takananga miaróvana, ’esi=ku kumakʉnʉ.

昨天晚上七點的時候,我正在吃飯。

(14-4)b.

miaa makacʉkʉna ’inia nanmarua ia, matirupangʉ cu nguani putukikio.

當年輕人抵達那邊的時候,他們已經完成工作了。

(14-5)a.

miaa koo pa ku iávatu ia, ’ace cu nguain.

我來之前,他已經走了。(注意:句中用否定句形式表達「之前」,也可翻為「我還沒有來的時候,他已經走了。」)

(14-5)b.

miaa koo pa kasu ko-ca’ánia ia, cʉ’ʉrʉ-o pa sinatʉ ísua.

你吃午餐之前,先看那本書吧!(注意:句中用否定句形式表達「之前」, 也可翻為 「你還沒吃午餐的時候,看那本書吧!」)

(14-6)a.

marivivini, ’apucanʉn cau tarukuka mákari taniarʉ.

最後,人類請雞與太陽商量。(節錄自附錄三:射日(94))

(14-7)a.

niara kee tumatini na nguain tamna vuku. makásua cu, pui’i cu na tanasa.

他拿起來吊在他的腰帶,之後就回家了。(節錄自附錄三:射日(17)-(18))

(14-8)a.

aranai ’inia cau mavuvuarʉ mataa marʉkurapʉ.

之後,人類與獸類便分開了。(節錄自附錄三:洪水(34))

(14-9)a.

noo ’unain vavuru tamna ’anuka ia, kamanʉngaa vavuru tamna ringai.

如果有(看到)山豬的足跡,就要做山豬的陷阱。

(14-9)b.

noo po’ucipi kasu canumu matárava cu musucikiciki, manasʉ ka’anʉ cu mamanʉng canumu.

如果你把水煮到沸騰了,它可能就已經不好了。

(14-9)c.

nimuringaiin ci ia, muaca cu taru’an ni.

如果陷阱已套中了,他們就會走去他們的工寮。

(14-10)a.

'apangʉrʉʉn kee nivanga móvua na nguain tamna kinvavara. nokaniin vʉʉn ia, manasʉ tia móravu nguain tamna kinvavara.

他把香蕉分半給他的兄弟姊妹。假如不分的話,或許兄弟姐妹會肚子餓。

(14-11)a.

’urunómani kamu pa’ici, noo kasisi Mikongu?

在米貢祭的時候,你們(究竟)用什麼酒?

(14-11)b.

noo makacʉkʉna kita inia ia, makacang kita putukikio.

我們抵達那裡之後,我們立即工作。

(14-12)a.

ucaniava ’umu’ʉcanʉin ia, ka’anʉ cu ku tavara’ʉ iávatu.

如果下雨,我就不能來。

(14-12)b.

noo ’umu’ʉcanʉin ia, ka’anʉ cu ku tavara’ʉ iávatu.

如果下雨,我就不能來。

(14-13)a.

vanai sii ’umu’ʉcanʉ macaru cacanʉ, nimusucaru ku.

因下雨路滑,所以我滑倒了。

(14-13)b.

te ku mara nivanga, sii matavi’isi nivanga.

我要拿香蕉,因為香蕉很甜。

(14-13)c.

kasakʉnoo tanuku, sii noo matapari’iin ia, ’akia cu sirupaca mita.

要珍惜水瓢,因為如果掉下去了,我們就沒有得用。

(14-13)d.

vanai tia’apacangcangarʉʉn ’aree, paracani mataa ’utori Piori.

為了讓’aree開心,Piori唱歌又跳舞。

(14-14)a.

patimanʉngoo musʉ’ʉ vántuku musu; masii ka’anʉ ko’uʉn cau.

把你的錢放好,別人才不會偷走。

(14-15)a.

maraa taningninga sua tapaicaa Nancʉsiensii tamna cunumu, ímua maraa mu’iarʉ muca canumu nesi.

楠梓仙溪的水所經之處較為平坦,所以這裡的水流較緩慢。(節錄自附錄三:楠梓仙溪的故事(18))

(14-16)a.

’apaco’e ka’anʉ cu tavara’ʉ cumacʉ’ʉra tamu nanakʉ maku, nakai ka’anʉ naturu tʉkʉ in.

我的祖母雖然眼睛無法看了,但她沒有耳聾。

(14-16)b.

(’apaco’e) makai naturu sua manu ísua, nakai tumatimana kari.

那個小孩好像笨笨的,但是很聽話。

(14-17)a.

nakai sii tinituruʉn cu kee cau, nimu’uru’uru arávari na ka’anʉ ’apitarʉ to’unaa.

但是族人因已獲得通報,提早移至不危險的地方。(節錄自附錄三:楠梓仙溪的故事(48))